inimene, kogemus

Liina Raud: oleksin tahtnud rasedusaega rohkem üles kirjutada

Kahe lapse, Mirjami ja Joosepi, ema Liina Raud tõdeb, et kui esimene rasedus möödus igasugu numbreid jälgides, siis teine oli palju rahulikum ja mõnusam.

10533327_644531488977037_1475428772021857470_nPerekond Raud elab praegusel eluperioodil Eesti asemel hoopis Ameerikas, nautides sealset meelelahutuse valikurohkust ja rõõmsameelsemat ühiskonda. Liina ise on täielikult Ameerikast vaimustuses, sest oma oleku poolest sobib sinna ideaalselt. Ka lapsed, eriti just Mirjam, naudib seal mandril elamist väga ja tõenäoliselt väljendaks seda ka Joosep, aga tema on alles sedavõrd väike, et juttu veel ei puhu, vaid üksikud sõnad tulevad.

Liina ütleb, et kuigi mõlemad rasedused on olnud väga sarnased, siis on tema olnud täiesti erinev. “Esimese beebiootusega kaasnesid igasugused muretsemised ja numbrite jälgimised – kui palju juurde võtan, kuidas muutub vererõhk, kui kõrge on pulss ja kas beebi ikka tunni jooksul piisavalt liigutab. Teine tita tuli aga juba hoopis loomulikuma elu käigus. Kõht kasvas, rinnad ka, seega oligi kõik hästi. Ei mingeid esimese raseduse muresid,” räägib ta temale omase positiivsusega.

Esimene rasedus meenub söömisega

Liina tunnistab, et kuigi ta hirmsasti püüdis raseduse ajal ka märkmeid teha ja päevikut pidada, siis aeg muudkui lendas ja nii jäid paljud mõtted kirja panemata. “Oleksin muidugi tahtnud rohkem kirjutada ja kui Mirjam kunagi rasedaks jääb, oleks tal väga vaha teada, kuidas minul neil kordadel läks,” ütleb ta.

Liina ja lapsed1Midagi siiski on rasedustest meeles ka. Näiteks see, kuidas Liina esiklapse ootuse ajal muudkui sõi-sõi-sõi. “Ja sõingi ennast päris suureks! Viimane kuu möödus titaga rääkimise tähe all. Meile meeldis nii, et abikaasa suhtles kõhus oleva tütrega läbi minu varvaste. Kutsusime teda ikka juba kiiremini välja tulema, et mul kergem hakkaks,” räägib Liina.

Kõige naljakam seik oli aga teise raseduse alguses. Liina ootas nii väga tüdrukut, soovis kogu südamest Mirjamile õde. Aga kui ta läks korralisse ultrahelisse, mille käigus ka sugu oli võimalik teada saada, siis poisslapse uudist kuuldes ei osanudki ta ühtegi sõna öelda. “Aaa siis…” oli kõik, mis tal sel hetkel suust välja tuli. “Täna olen ma aga väga õnnelik, et saan kogeda kahte erinevat kogemust. Joosep on eriliselt armas ja mul on tõesti hea meel, et Mirjamil on vend!”

Iga laps valib endale ise nime

Kuna mõlemad rasedused olid Liinal rahulikud ja mõnusad, ilma suuremate vaevuste ja probleemideta, siis otseselt ta midagi teistmoodi kolmandat korda rasedaks jäädes teha ei oskaks. “Teine rasedus teeb juba nii rahulikuks, et kolmas mööduks täiesti tähelepanuta,” arvab ta. “Aga võib-olla ka vastupidi, oleneb kui mitu aastat viimasest korrast möödas on,” täpsustab naine.

Kõige ilusam on olnud lapse nimedele mõtlemine ja sünniks valmistumine. “Ilusaid nimesid on nii palju! Ma olen aga seda usku, et lapsed justkui valivad endale ise nime. Ehk minu puhul on toimunud täpselt see, et laps saab endale selle nime, kelle nägu ta sündides on,” jagab ta naeratades.

Liina ja lapsed2

Kas Sinul on märkmik, kuhu rasedust üles kirjutada?

Telli rasedamärkmik SIIT.

2 thoughts on “Liina Raud: oleksin tahtnud rasedusaega rohkem üles kirjutada”

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s